ESIMENE TÖÖ OTSIMISE PÄEV

Lõpuks jõudis aeg sinna maani, et saime end siia sisse seataud ja bürokraatia asjad ajatud ja nüüd on vaja endale käppelt tööd leida. Tegime täna hommikul tsikkidega koos mõnusa hommikusöögi ja tatsasime tuberkuloosi testi tegema, sest seda olevat vaja kui restoranis tahad tööd teha. Sõit sinna kestis pea 40 minti, täiesti rahvast täis bussis loksudes sai Ursula endale ühe saksa vahetusõpilase sõbraks. Okei, jõudsime siis lõpuks kohale, vaatasime uksest sisse- mega järts oli...ja siis sees saime üldse teada, et sorry guys meil on tuberkuloosi testiks vajalik otsas, et minge minema...õnneks saime paberi tõestuseks, et me vähemalt proovisime. Hiljem saime Mariliisilt üldse teada, et seda polegi enam vaja. Tulime siis tüdinult selle sama rõveda bussiga koju ja valmistusime töö otsimiseks. Esimene koht kuhu ma läksin oli Todai restoran, seafood, mmm...kui palju krevette. Täitsin seal applicationi ära ja jalutasin edasi. Käisin läbi enamus ägedad surfi poed, jagasin oma CV-sid ja täitsin veel ja veel applicatione- need on seal ebameeldivalt tüütud ja pikad. Sain Volcomi poodi esmaspäevaks intervjuu kaa, jeee...see pood ja need töötajad olid mega ägedad juba uksest sisse astudes, kohe tekkis vaba õhkkond meie vahel, niiet pöidlad pihku, et sellest midagi välja tuleks. Päris rets on see, et okei me konkureerime teiste eestlastega, aga me konkureerime ka oma voodikaaslastega...kes on parem see võidab. Viimane koht kus käisin oli Hard Rock Cafe, woow see oli küll liiga vägev koht...mõnus live muusika, kerge sumin oli koguaeg õhus ja isegi application oli teistest erinev ja põnevam...kui sinna tööle peaksin KUIDAGI saama siis teen küll välja teile!:)
Lõpetasin tänaseks töö otsimise ära, homme on uus päev ja uued kohad. Naudin siin Starbucksis wifit ja ice frappucinot...võibolla peaks nendega piiri pidama, nii on kõigile ja kõigele parem. Käisime Apple poes ja ostsime Kertule Iphone 5, aga see oli emergency ost, sest ta vana telefon lakkas elamast...vähemalt Kertul on täna õhtul palju tegevust...

Minu kolmas ice frappucino usas...alles kolmas. Less sugar!!!

See pilt on Berdile :)

Kui sellised hüved nagu grill area on hõbekandikul ette toodud, siis tuleb neid ka kasutada...meie esimene grill!
Ostsime 20 doltsi eest poest lihhi ja kana terve laadungi ja läksime oma mõnusasse kodugrilli. Tegime endale oma turult ostetud värsketest asjadest mega njommi värske salati ja lõime oma kaua oodatud kaunikesed nachod ka lõpuks lauale. Alguses oli meil idee pärast söömist ka bassu hüpata ja sellepärast võtsime oma kolm megasuurt erkroosat kummirõngast ka kaasa...noh, Pihelil oli au neid kõiki kolme enda ümber kanda. Eriti hea oli see, et selle asemel et basseini minna õgisime me end nii pildituks, et liikuda oli raske...see oli suht esimene päris toit, hea toit. Grillimine algas muidugi suure hurraaga...ja peatus sama kiirest, mina suure suuga: jaja mul ka kodus gaasigrill ma oskan küll, see on easy...noh naised nagu me oleme, ei osanud me õigesti gaasi lahti keerata jne. Okei saime endale sõbrad, kes appi tõttasid...saime siis kana ja lihhi grillile, liha sai kiirelt valmis aga kana läks põlema. Üks hetk: okei, et peaks kana vaatama...tegin kaane lahti, siuke litakas leeki tuli sealt, pistsin karjudes jooksu...girly isn't it. Sõbrad tõttasid kiirelt appi, natuke ikka irvitasid ka me üle...aga nohh pole hullu, 5 naist saavad alati abi :)
Tegelt tuli meil täiega ilus ja hea õhtusöök...ilusa päikeseloojangu saatel. Tundsime end jälle õnnistatult, et saame siin olla. Sellised hetked on nii nii vajalikud, selle kõige muu raske juures...mõtlen töö otsimist ja kodu otsimist jne.
Panen teile meie grilli pilte ka :)

grillmeistrid

Vaade süües

Nagu guuglest oleks tõmmand eks

Päikeseloojang

Okei, see on küll Annika nende kummirõngastega, kuid te võite Pihelit nendega liftis alla sõitmas ette kujutada :) Aaa muide, annika üritas nendega rõdult tuppa tulla...no burgers for her anymore.

Meie päris toit.

Vähem juttu rohkem pilte... pildid on anyway ägedamad :)

Terääää

Meie nunnu Mariliis tuli Malibude ja vanikutega :)

Esimene autokasti sõit.

Ilus magala Mariliisi juures...meid oli kokku 18-20...ei suutnud enam arvet pidada, agnoh vähemalt polnud kuuseall :)

Ma arvan, et enamus teist hakkaks siin jooksjaks, kuid nad seda enne pole armastanud (ISEGI Ursula võttis ükspäev jalad selga ja läks üksi jooksma...noh ega see tema väitel kuigi mõnus polnud,kuid after jogging bassein on ju mega hää:)

Mida mu silm peab nägema....

Väike venitus ookeani ääres

Bombsid käisid endale elu shoppamas, ALOHAAA!

Meie armas koduke ööpimeduses!

See on pilt Aloha Live showst, mida me promome- akrobaadid, tuleneelajad, kohalikud tantsijad, naljamehed jnejnejne...Vaade Diamond Headile+päikeseloojang...täitsa arusaadav miks pilet 69 doltsi maksab.

Emme vaata notsu on kaisus :)

Okei aitab teile kah selleks korraks piltidest....:**

Viitsisin lõpuks end paradiisi maailmast päris ellu salvestada...Pean kohe ära ütlema, et ma ei hakka väga stabiilseks blogijaks siin, sest as soon as possible hakkan ma tööle ja tegevuseni otsi-wifi-ja-istu-maha-kirjutama ei jõua ma kindlasti iga päev. Aga püüan siin ühe postitusega enamuse eelnevatest päevadest kokku võtta...

Lend Honolulusse möödus täitsa ilusti, magasime enamus aja, sest kehadel oli ju tegelikult öö. Kael ja põlved jäid küll kanged, aga nohh seda tundsime alles ärgates. Mariliis tuli meid lennujaama üllatama, kaasas Malibu shotid ja hula kaelaehted...nii armas. Saime ta sõbranna kasti auto kastis on esimese sõidu ka teha, kaheksa realisel kiirteel...päris tuuline oli, aga soe tuul. Näppasime lennukist endale Delta airlinesi punased fliis tekid ja padjad kaasa...kes teab kuhu me magama saame. Ja see oli kuradima õige otsus, sest järgmised 3 ööd magasime me sisuliselt vaiba peal oma Delta teki ja padjaga...okei see oli küll pehme vaip,kuid mitte nii pehme, et sinna kauemaks oleks tahtnud jääda. Esimesed kaks päeva otsisime meeleheitlikult endale kodu, saime päris mitu appointmenti tulevateks päevadeks, kuid time is money. Kuna siin on korteri üür väga kallis, siis on tark elada vähemalt seitsmekesi ja kuna meie oma tsikke oli vaid 5, siis võtsime endale juurde 2 Eesti tüdrukut juurde. Kui nõnda seitsmekesi elada, siis peame täiega jälgima, et karjakesi ei liiguks, sest korteri lepingus on kirjas vaid 3 inimest ja sellest võib jama tulla. See on ka põhjus miks me esimese korteri ära pidime ütlema...see oli tegelikult täiesti pöörfi korter, kuid kontroll oli liiga hull ja me ei saa riskida sellega, et meid äkki keset suve tänavale tõstetakse. Niisiis olnud selle korteri ära öelnud otsisime edasi. Istusime siis jällegi Starbucksi maha, ise täiesti läbi ja õnnetud, kui helises telefon ja me saime sama päeva kella 16.30ks appointmenti. Annika, Pihel ja Kertu läksid korterit vaatama...ja juba selle maja ette jõudes olid nad mega excited, seal on bassein, grill ala, pood, saun ja isegi jäääämasin (üks meist viiest on master coctail maker, tehke omad järeldused ) ÜHESÕNAGA, me võtsime selle korteri ära! Korter seest on heledates toonides, bambus suuretoa mööbel, puhas ilus köök, üks magamistuba, normaalne vannituba, huge rõdu ja MILJONI DOLLARI VAADE...päriselt ka, see on ulme vaade, panen teile pildi sellest, kui ursula arvutist pildid kätte saan :) Seda vaadet on väga keeruline kirjeldada, aga ma arvan, et Annika sõnad: Mul polegi korterit vaja, mul on ainult seda rõdu ja vaadet vaja! See on päriselt ka amazing, nii pimedas kui valges...kuna meil juhtus kogemata nurga korter olema, siis on meil ühele poole vaade mägedele ja teisel pool ookeanile ja noh + terve linn koos oma skylinega. Kõik teised eestlased on meie peale kadeda, sest see maja kus me elame on siin Hawaiil üks ägedamaid ja paremaid maju kus üldse elada. Okei üür on küll kallis 1900 kuus, kuid kui see 7 peale ära jagada, siis elab üle.. tuleb lihtsalt käbe tööle hakata.

Kodust pilte teile!

Meie huge rõdu ja vaade...no siit pildilt tundub mingi lasna vaade,kuid tegelt...uuuhh.

Naiste meigi lauake.

Meie päris voodi.

Köök ja söögi nurgake (kuigi kõik söövad rõdul koguaeg:)

Elutoa üks pool.

Elutoa teine pool.

Nõrga kvaliteediga vaade...hiljem saate päris värki ka!

Kui tööst rääkida, siis kõik alustavad siin flaierite jagamisega. Meile kukkus see flaierite töö sülle...ühe klubi omanik elab seal majas kus me alguses crashisime ja ma kogemata sattusin talle lifti ust hoidma. Liftis ta kohe uuris, et kas meil tööd pole vaja, et ta klubi omanik jnejne... me loomulikult võtsime selle töö vastu. See on põhimõtteliselt promo töö/soodukupongide jagamine, promo ühele Live Showle. Sama päeva õhtul käisime kohe vaatasime show üle, et teaks kuidas seda inimestele niiöelda pähe määrida...päris äge oli tegelt, eelarvamused olid teistsugused. Järgmine päev läksime kohe tööle, peatänavale..saime päris mitu potentsiaalset minejat isegi, seega läks vist korda.

Sellest tuleb pikk postitus....i guess

Nii, käisime siis oma kodu jaoks vajalikke tarvikuid ostmas- pesuvahendid, madratsid jne...

See on üks hullumaja suur pood, Walmart. Võibolla tundus see meile sellepärast nii hullumaja ja arusaamatu, et me olime päevast päris väsinud ja närvilised. Meid oli seitse, kõik tegid tööd ja me olime seal ikkagi 2 H..rrrr. Ei taha sinna tagasi minna, kuid peab, sest see on kõige odavam koht kust osta süüa ja koduvahendeid...kõike. Me ostsime nii palju asju, et see koju vedamine oli päris koomiline, suured kahe inimese madratsid pea peal ja lisaks käeotsas suured vetsu paberi kotid...kõlab nagu Stockmanni hullud päevad.. no suht nii oli kah! Miljon raha läks ka sinna...

Väsinud bombsid oma potentsiaalsetel uutel madratsitel.

Õhtul olime nii väsinud, et ei jõudnud isegi neid asju lahti pakkida.

Alustasime järgmist päeva ennast hellitava rannakuuri ja ESIMESE ujumisega, kordan esimene ujumine toimus 26. mai...selle järgi saate aru, et siin polegi mingi lõbu ja lillelaat koguaeg rannas peesitada ja ujuda, nii palju on teha koguaeg! Aga see päike ja ujumine oli mega mega mõnna...veits soolane on aga ookean, love u. Hiljem hakkasime siis endale kodust tunnet looma, laotasime kõik oma kleidid ja ehted koju laiali ja koristasime korteri pedantlikult puhtaks! Oh nüüd on hea olla seal :)

Teel shokolaadistumiseni...

Aaaa, enne korteri saamist käisime turul ka. Siin toimub iga laupäev suur suur turg, kust on tark osta kokku kõik värske, sest sealt saab veitsa odavalt kui poest. Siin on kõik nii kallis- toitu mõtlen siis eks, mitte riideid :P (ausalt emme, ma pole veel ühtki riideeset ostnud ja issi vööd/kotid on ka poes veel kõik) Lisaks sellele, et siin kõik nii kallis on, on see kõik siin ka suuur- kõik toidud on mega lahmakad... kui väljas sööme, siis võtame alati kahe peale, või lausa kolme peale, nii tuleb odavam ka. Igaljuhul sealt turult ostsime me kõik võimalikud njämmud asjad, saime isegi redist.

Turumutid.

Telefonid tegime endale kaa juba teisel päeval, maksis 80,41 kokku pakett, saime mobiilse interneti ja iga kuu peame laadimas käima...väga hea variant see. Mu uus number on   00113728083583611  , call me maybe ;)

NB! Kuna ajavahe ajas meid esimesed kolm päeva umbes kell 6-7 ülesse, siis olime me juba esimesel hommikul tublid ja läksime jooksma...nii mõnus oli. Hommikul vara siin täitsa jahe ka ja tänu jooksule sai ümbrus ka natukene tuttavamaks. Siin see jooksu kultuur üldse jõhker...kõik jooksevad, nii jääb pisik äkki külge ka ja hiljem suudame Eestis oma jooksu rutiini jätkata. Meil on business plan kuidas USAs mitte paksuks minna, sest teadagi paisuvad kõik siin oma burksidest ja donutsitest...Jõime täna hommikul isegi oma linaseemne jooki, päris rõve oli...aga aitab!!!

Mu tänane tervislik hommikusöök- müsli+jogurt+banaan.

Saime just endale Starbucksi kõrval lauast uue sõbra, kelle sõber on surfi instruktor ja läheme 5kesi nendega täna surfamist õppida...nii äge. Siin käib absoluutselt kõik selle järgi kui avatud sa oled uusi pakkumisi vastu võtma, nimoodi võib väga hea portsu otsa sattuda...Loodetavasti mitte halva...aga kes ei riski see shampust ei joo eks!
Jaaaa me nägime Steven Tylerit, uskumatu...esimene kuulsus-cheeeck.

Kallid sõbrad, ma veel ei igatse teid, aga olge marurahulikud küll see tuleb...olenemata sellest olete Te kõik väga kallid mulle :)

Special musid- Berdile, emmele ja issule... vanaema ja Maara ka :* Ja siis...okei...kõik Te kallid seal väikeses ilma palmide ja ookeanita Eestis!

Kui keegi tahab mulle kirjutada või musta leiba saata, siis mu aadress on 445 Seaside Ave. , Honolulu, HI 96815

Oma kodu pool areas.

Teie Mädleen

Minu hullumeelne reis on lõpuks alanud...
Alles oli oktoober ja see kõik tundus nii nii kaugel minust olevat, ja nüüd istun siin Seattle lennujaamas juba kolmandat tundi, midagi kohale jõudnud veel pole, seljataga 10h lennureisi ja ees ootamas veel pea 6 tundi. Ma ei osanud sellest kümne tunnisest lennureisist eelnevalt mitte midagi arvata, kuid woow kui pikk ja ebamugav see oli...mina kui pisike inimene, peaksin oma lühikeste jalgade üle õnnelik olema, aga see lend tegi isegi minu koivakestele liiga. Tegelikult on kõik meil siiani väga ladusalt läinud, kõht on täis ja enesetunne ka suhteliselt arvestatav...uni on, vist, ega väga hästi aru ei saagi kas on. Imekombel on isegi aeg täitsa kärmelt jooksnud, lennureis 20 minutiliste unepausidega ja suure koguse fuudsiga möödus käbe ja isegi siin Seattle lennujaamas passimine on jumala edukas. Vaatan koguaeg kella ja võrdlen ajavahet...kõik Teie juba Eestis magate, aga meile vaatab siin suurtest akendest vastu pilvine keskpäev...Umbes 8 tunni pärast toetame oma varbad Hawaii pinnale, lõpuks... ja siis algab kodu tänava otsing...täpsemalt üritame üles leida koha kuhu meil täna öösel crashida lubati. Loodan, et kõik kulgeb siis ilusti...On aeg teha esimene ost dollarites, lähen soetan endale nüüd selle ulme seina adapteri, et oma elektroonika asju laadida saaksin.

Seniks kallidpaid,

Teie Mädleen