Käisime ükspäev Koko headis
hikimas. Kõik hirmutasid mind enne minekut juba oma jutuga ära, et
see on sama hull kui Stairways to heaven(mis on päriselt ka mega
raske ja õudne), aga tegelikult oli see suhteliselt lihtne. Kui
välja arvata see keskpäevane kuumus, siis oli see täiesti okei.
Meie enda süü, et me sinna täpselt keskpäeva kuumuse ajal
jõudsime. Me oleme unekotid ja ei suuda vara üles ärgata. Plaan
oli minna kella 9 või 10 ajal, aga kohale jõudsime kell 12,
täislaks päikest pähe. Okei, nats oli see ka busside süü, sest
siin need ju graafiku alusel ei liigu, jumalast suvaline teema siin
sellega. Jõudsime siis õnnelikult kohale ja oioi mis vaade alt oli.
Guugeldasime, et see üles minek ei võta üldse kaua aega tegelikult,
see lohutas nats. Hakkasime siis marssima...tee sinna üles on vana
katkine raudtee, suhteliselt suured astmed, esimese 15 astme peale
oli juba kops koos ja pulss kolm tuhat...siis väike vee paus ja
edasi! Loobumise tunnet ei olnud sekundikski kuigi suhteliselt raske
ja palav oli ikka. Vahe peal mäele selga pöörates ja vaadet nähes
tuli jõudu jälle juurde. Ülevalt avanes meile jälle mega
ebanormaalne vaade, super :) Selliste vaadete pärast on mõtet verd
ja pisaraid valada, sest see tõesti ongi NII ilus. Veetsime seal
jälle mingi poolteist tundi, tegime iga vaatega pilti ja kaansime
vett. Seal oligi nii tuus see, et sul oli nii palju erinevaid
vaateid. Peaaegu terve väike Oahu oli peo peal :) Kõik kõige
ilusamad rannad ja orud tundusid nii lähedal olevat ja tuul mis meid
peaaegu pikali lükkas oli eriti soe, kuid samas värskendav!
Tagasitee oli küll lihtsam...polnud
vaja nii palju ähkida ja puhkida, pulss püsis normaalne, aga põlved
tahtsid mul ja Ursikul natsa alla anda...noh vanad inimesed nagu me
oleme, põlved ei pea enam. Hea, et ninapidi alla ei veerenud sealt
:P Pihel ja Annika panid mingi spurtides alla sealt, mina, Kertu ja
Ursik jalutasime vanainimeste kombel tasapisi järgi. Kõik jõudsid
ilusti ilma kukkumiseta alla :)
Pärast matkamist premeerisime end
kohaliku päris burgeri ja vaadisiidri õhtusöögiga! Siit need
kilod tulevad, juhheiii!
Kõik koos :)
maailma äärel
...raske tee alla
...raske aga ilus.
Sellise armsa jõekese ääres sõime õhtust!
Tervist kalorid!
Sõber Alari joonistas selle Koko Headi tippu eelmine aasta :) niiäge
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar